Vahel juhtub nii, et mõni tegemine jääb lõpetamata kujul seisma ning oma aega ootama. Nende pinnakattekirjas heegeldatud pajalappidega oli sama lugu. Ma pean tunnistama, et ma ei mäletagi enam, millal ma need heegeldasin, aga lõngakasti nad seisma jäid, ühel lõngaotsad peitmata ja mõlemal serv üle heegeldamata. Mingi hetk, kui lõngakastis tuuseldasin, kukkus üks pajalapp välja ja mu 14a poeg, kes selle üles korjas, tuli nii armsa lausega mu juurde: "Emps, ma leidsin ühe ilusa lapi.". Ahh, nii armas oli oma teismelise poja suust sellist kiitust, et ilus lapp, kuulda! Igatahes võtsin nüüd pajalappide lõpetamise käsile.
Lõng: ostetud Sindi Lankast, villasegu.
Konks nr 3.