Beebitekk

Üks idee tekitab järgmise, inspiratsioon ronib vahel suisa vägisi mustri näol arvutiekraanile (elagu facebook!) ja nii sai alguse see roosamannavahuline beebitekk. Põhiosa on kootud, äärepitsi heegeldasin, lillelise voodririide aitas külge õmmelda mu ema. Servapitsi on põimitud kitsas läikiv atlasspael. Tekil lendlevad südamete ja tähekeste vahel liblikad. Väike Emily, mu mehe pojatütar, kellele ma selle teki kudusin ja kelle nimi on ka teki sisse kootud, on saamas juuni algul juba 3-kuu vanuseks, aga loodan, et tekk rõõmustab nii teda kui ka tema vanemaid ja leiab igapäevast kasutust.
Teki küljepikkus tuli umbes 87-88 cm.
Lõng: Alize Cotton Gold Tweed.
Ringvardad nr 3 ja konks nr 2,5.

Tudulapp / kaisukas - kass

Pärast seda, kui olin kudunud mehe poja pisikesele tütrele Emilyle beebisokid, jäi kuhugi taustale mõte, et midagi võiks veel teha, aga ma ei teadnud, mis see olla võiks. Kui sain kätte heegeldatud jänese, mille palusin oma emal Emily jaoks heegeldada (sest mu ema oskab ja talle meeldib mänguasju heegeldada) ning nägin facebookis juhuslikult pilti ühest tudulapist, siis mõtlesingi, et Sipsikuga sain hakkama, mis see tudulapp siis teha on selle kõrval...
Tegelikult ei olnudki raske, ühe päeva tegemine. Taaskord peast tehtud ja töökäik sai samamoodi kirja pandud nagu Sipsiku puhulgi. Emily peres on kaks kassi, kellest üks on oranž ning kombineerisin kolm erinevat roosat tooni oranžiga. Rätikukese igasse nurka kinnitasin heegeldatud lille. Kuna tegu oli päris esimese taolise tudulapi tegemisega, siis on selle tegemisel asju, mida järgmist tehes, kui kunagi taas on vaja tudulappi heegeldada, saan paremini teha. Aga eks niimoodi õpibki.
Lõng: 100% puuvillane.
Täidis: kerakiud.
Konks nr 3.

Sipsik

Eelmisel kevadel oli mu väike tütar koolis raamatutegelaste päeval Punamütsike. (Blogipostitus SIIN) . Sellel kevade raamatutegelaste päeva valikuks sai Anu raamatust Sipsik. Anul peab olema Sipsik. Mul oli aega kolm päeva, terve kevadpühade nädalavahetus, et korralikus mõõdus Sipsik valmis teha. Õmblemine ei ole minu teema, seega tõttasin peale tööpäeva kiiresti ainsasse veel avatud käsitööpoodi lõnga järele, et Sipsik heegeldada.
Heegeldasin Sipsiku ilma õpetuseta, eeskujuks abivalmi google poolt letti laotud pildid heegeldatud Sipsikutest ja abiks veidi loogilist mõtlemist ning paber ja pastakas töökäigu kirja panemiseks. Lõnga võtsin topelt, et kiiremini läheks. Sipsiku näo kujundamisel võtsin eeskujuks Kristi Tulluse blogist leitud Sipsiku. See lihtsalt meeldis mulle kõige rohkem.
Pikkust tuli Sipsikul tublid 39 cm ehk korralik suurus, mida raamatutegelaste päevale kaasa võtta. Töö käik on mul kirja pandud, sest mine tea, võibolla tuleb kunagi veel isu Sipsikut heegeldada.
Lõngad: keha - G-B No.1 ja Elysee Laine, mõlemad 100% akrüül ja 50g 150m ning juuksed 100% puuvillane lõng.
Täidis: kerakiud.
Konks nr 4.

Beebisokid

16.jaanuaril 2018.a sündis siia maailma mu venna perre pisike tüdruk Laura. Kudusin Laurale beebisokid. Teisel pildil on näha sokikese tallaalune.

 

4.märtsil 2018.a sündis mu mehe pojale väike tütreke Emily. Ka tema sai minult kootud beebisokid.

Mõlemad paarid on sarnased, erineb jalapealse pitsmuster. Sokkidel on omadus venida ja beebi saab neid kaua kanda.
Lõng: Ice Yarns Baby Merino Deluxe Color, 40% meriinovill.
Sukavardad nr 2,5

Triibusokid

Kevad on käes, aga minul on näitamata ühed eelmise aasta lõpus kootud triibusokid. Kasutasin loomulikult oma lemmikut sokilõnga Regiat, antud paari puhul 8-kordne. Soonikusse kudusin vahelduse mõttes veidi teist värvi Regiat, varasemalt kootud sokkidest järele jäänud lõnga. Sokkide omanikuks sai mehe tütre elukaaslane.
Sokkide suurus: nr 46
Lõng: Schachenmayr Regia 8-kordne.
Sukavardad nr 3.

Torusall ja müts mu tütrele

Lapsed kasvavad, see on päris selge. Mingil hetkel siin talvel avastasin, et toona veel 8-aastasel, nüüd juba 9-aastasel tütrel käigus olev sallkrae on talle ikka päris väikeseks jäänud, kael oli enamasti puhta paljas. Piiga ise oli väga avatud ideele saada uus sall. Tegu on käsitööd hindava lapsega ja seega ei tekkinud mõttepoegagi osta sall poest. Idee sallist muutus ideeks teha torusall, tütar valis ise lõngad ja värvid ja hakkasin kudumisega pihta. Mustriks valisin selle nii levinud palmikumustri ja seda oli väga mõnus kududa! Soonikuosas on parempidised silmused kootud keerdsilmustena. Torusall hakkas valmis saama ja nalja pärast proovis piiga seda mütsina pähe. Lambike süttis - teeme mütsi ka! Lõnga jagus ja torusalli silmuste arv oli ka mütsiks ideaalne, seega polnud vaja isegi uuesti arvutama hakata. Torusalli lõpetasin tütre soovil just ilma sooniku või ripskoeservata, et jääks just veidi kellukese moodi üles rulluma. Silmad kudusin maha hästi lõdvalt ja nii hoiab torusall kenasti õlgadel. Torusall läks kohe kasutusse ja seejärel kudusin ka mütsi. Mütsi täielik valmimine viibis puuduva tuti tõttu ja pealegi oli tütar vahepeal korralikult haige, nii et mütsiga väga kiire polnudki. Aga nüüd on tutt ka olemas ja piiga sama rõõmus oma uue komplekti üle, kui läheneva kevade värvid tema rõõmsal torusalli-mütsi komplektil.
Lõng: Red Heart Soft Baby Steps, 100g umbes 164m.
Sukavardad nr. 4 ja ringvardad 40 cm nr 4 suurus.

Voodikate ehk päevatekk mu tütrele

Millalgi 2016. aastanumbri lõpus tekkis mul idee, kui nägin Tallinnas ühes suures poes hiigelsuurt helesinist lõngatokki. Kaks seda helesinist lõngatokki rändas ostukorvi ja pärast minuga koju. Idee oli päevatekk mu nüüd juba peagi 9-aastaseks saava tütre pikendatavale voodile. Heegeldasin mõned motiivid ja kogu idee jäi terveks aastaks soiku. Mul kipuvad vahel asjad soiku vajuma... Eelmise aasta lõpus kergitas see idee taas pead, seekord teistsugusel kujul. Ei, ma ei tee päevatekki otseselt pikendatavale voodile, sest peagi vajab laps uut täismõõdus üheinimese voodit ning mõistlik on pisut ette mõelda. Oma kodulinnas Pärnus leidsin seda sama lõnga müügil ja ma olin õnnelik. Värvid kujunesid selle järgi, mis poes veel valida oli ja lõpuks olid teki jaoks mul kaks roosat, üks helesinine, üks tumepunane ja kokku heegeldamiseks üks hall lõngatokk. Ja nii see päevatekk veebruari algul valmis sai, suhteliselt kiiresti, kuna hasart oli sees ja ma tõesti tahtsin seda väga-väga valmis saada!
Motiivi suurus on umbes 14 x 14 cm, kokku 8 x 16 = 128 motiivi, millest 64 tk roosad, 32 tk helesinised ja 32 tk tumepunased. Ühest tokist saigi suht täpselt 32 motiivi. Neist motiividest mustri välja mõtlemine oli paras peavalu, vähemalt minu jaoks, aga selles osas aitas mind mu ema, nii et ka temal on selle päevateki valmimises oma osa.
Teki lõplikud mõõdud koos servapitsiga on umbes 120 x 230 cm. Pikendatava lapsevoodi jaoks on see päevatekk ilmselgelt liiga suur, aga tütar on täiega rahul ja see on peamine!
Üks helesinine tokk on veel, lisaks päevateki tegemisest mitu lõngatokilõppu. Võibolla teen tütre patjadele padjavööd ka.
Lõng: Red Heart Comfort, 450 grammi tokk ja umbes 785 meetrit lõnga tokis.
Konks nr 4.

Kui motiivid lõpuks valmis olid:

Algas kokku heegeldamine. Heegeldasin kokku sellised neljarealised siilud, mis lõpuks omavahel ühendasin:

Laiupidi oli kokku heegeldatud ja laotasin pooliku teki enda voodile, et üldpilti näha:

Pikkupidi kokku heegeldamine oli omaette ooper, terve süli oli tekki täis:

Valmis voodikate tütre pikendataval voodil:

Kui see päevatekk valmis sai, tekkis mul järgmine idee - päevatekk poja voodile. Et mu 16a poeg ei ole heegeldiste ja kudumite eriline fänn, siis tema veenmiseks tuli välja mõelda väga erilise mustriga päevatekk, abiks tumedad värvitoonid nagu must ja hall. Loodan selle käesoleva  aastanumbri sees valmis jõuda. Motiivid on väikesed, umbes 7 x 7 cm ja ma pean neid tegema üle 600 tk. Lisaks kokku heegeldamine. Näis, mis välja kukub, algus on igatahes tehtud.