Tükike loodust

Jõuluöösel tööl öövahetuses olla mõjub kummaliselt. Hommikul kodu poole tulles oli pea mõtteid täis ja kuidagi teistmoodi oli kõndida. Vaatasin ringi, silmitsesin loodust, igat pisinüanssi, mis looduses silma hakkas. Nii haaras silm ka viimase tormi murtud ja nüüdseks tükeldatud kuivanud puu oksi... Mujale polnud kraami panna, kui vihmavarju sisse ning minuga koju kaasa rändasid vihmavarju sees samblik, kuivanud oksake, millel samblikku rippumas, veidi eemalt kuuskede alt toodud kraam ja elupuu oksakesed. Kodus otsisin välja vana suure supitaldriku ja sättisin kogu kraami nii, nagu tundus, et see võiks taldrikul olla. Pildil on tulemus näha. Suurem asi kompositsioonitegija ma ei ole, aga no mulle taldriku sisu meeldib.
Kaunist jõulupühade jätku!🎄

Päkapikumütsid-kõrvarõngad

Öös juhtub asju...
Näiteks jõuad hilisõhtul kella 23 ajal tagasi koju jõulupeolt, kus kolleegidega mõnusasti aega veetsid ja mõtled, et sätid end magama, sest järgmisel hommikul vaja varakult ärgata ja tööle minna, aga peas hakkab idanema mingi mõte ja kujutluses on pilt, milline võiks NEED ASJAD olla ning sa lihtsalt ei saa magama minna, sest sul on vaja nüüd, kohe ja praegu NEED ASJAD valmis teha. Ja et seekord on hommikul tööl vahetus algamas kell 8, mitte kell 7 nagu mõni teine kord, siis mõtled, et jah, nüüd, kohe ja praegu! No saab pisut vähem magada, aga asi on ju ometi seda väärt!
Nii minuga eile hilisõhtul igatahes läks. Otsisin kapist välja oma ammu unustatud helme-värgid ja hakkasin kõrvarõngaid tegema.
Punastest ja valgetest kellukatest saab täitsa tõetruud päkapikumütsid, kui valged helmed mütsituttideks panna.
Jah, tulemus oli minu jaoks tõesti vähem magamist väärt.