Tükike loodust

Jõuluöösel tööl öövahetuses olla mõjub kummaliselt. Hommikul kodu poole tulles oli pea mõtteid täis ja kuidagi teistmoodi oli kõndida. Vaatasin ringi, silmitsesin loodust, igat pisinüanssi, mis looduses silma hakkas. Nii haaras silm ka viimase tormi murtud ja nüüdseks tükeldatud kuivanud puu oksi... Mujale polnud kraami panna, kui vihmavarju sisse ning minuga koju kaasa rändasid vihmavarju sees samblik, kuivanud oksake, millel samblikku rippumas, veidi eemalt kuuskede alt toodud kraam ja elupuu oksakesed. Kodus otsisin välja vana suure supitaldriku ja sättisin kogu kraami nii, nagu tundus, et see võiks taldrikul olla. Pildil on tulemus näha. Suurem asi kompositsioonitegija ma ei ole, aga no mulle taldriku sisu meeldib.
Kaunist jõulupühade jätku!🎄