Noh, elagu internet ja lõputute võimalustega google, lisaks mu enda kujutlusvõime, laps tegi saia minu abiga valmis. Tuli küll hirmsasti pudisev, aga ajasin selle grahamjahu kaela. Mõtlesin, et oleks pidanud tavalist nisujahu osaliselt kasutama.
Pool pakki pärmi jäi külmikusse ja mingi mõttepojuke mu kuklasse, mõlemad "segasid" mu igapäevaelu.
Kuni eilseni. Eile hakkasin otsustavalt kahte erinevat saiatainast tegema.
Koostisosad olid mõlemal tainal ühesugused: grahamjahu ja tavaline nisujahu pooleks, pärm, suhkur, pisut soola, kardemon, vesi. Koostisosade vahekord on aga tainastes erinev.
--------------------------------------------------
Kõigepealt tegin valmis traditsioonilisema taina, sellise, mida tuli sõtkuda. Jahu ja vee koguse vaatasin ühest netist leitud retseptist (SIIN), muus osas leiutasin ise. Panin valmis sõtkutud taina kaheks tunniks sooja radika juurde kerkima. Seejärel sõtkusin taina veelkord läbi, jagasin kaheks, vormisin ahjuplaadile kaks pätsi, lasin veel pool tundi kerkida ja lükkasin saiad ahju küpsema.
Tulemuseks sain väga maitsvad saiad! Õrnalt magus, kardemoni ka kergelt tunda. Pisut pudises, aga vähem, kui puhtalt grahamjahust tehtud sai.
Sel ajal, kui traditsioonilisem tainas kerkis, tegin valmis teise taina. Selle potisaia retsepti (SIIN) peale sattusin facebookis paar päeva varem ja jäi kummitama. No malmpott mul ju on... Algupärasest retseptist võtsingi ainult jahu, vee ja pärmi kogused, muus osas leiutasin ise. Tulemuseks oli vedelam tainas, mida sõtkuda ei saanud ja ei olnud vajagi. Pärmi kogus oli ka imepisike, ainult 5 grammi presspärmi. Selle taina panin külmiku otsa oma elu elama ja tänast päeva ootama. Öö otsa ta seal kerkis, mulksus ja podises. Kella kaheksaks täna hommikul oli tainas 16 tundi käärinud. Segasin läbi ja lasin veel kaks tundi seista. Vahepeal panin küpsetusahju kuumenema ja panin ka oma isapoolselt vanaemalt päritud ausa nõukaaegse ilusa punase malmpoti ahju koos ahjuga kuumenema. Kui ahi ja pott olid kuumad ning tainas viimased kaks tundi ära mulksunud, panin malmpotti küpsetuspaberi, kallasin taina potti ja potisai läks ahju.
Tulemuseks tuli hoopis teistmoodi sai kui eilsed, kuigi koostisosad on samad. Potisai tuli mõnusalt õhuline ja ei pudisenud üldse. Kardemoni maitse oli käärimise käigus ära kadunud, kuid ega me sellest puudust ka ei tundunud. Potisaial on minu jaoks just selline "maal vanaema juures" maitse! Täiuslik! Ka mu 18a pojale Eerikule meeldib potisai rohkem kui traditsiooniline sai. Samas mu tütrele maitseb eile küpsetatud traditsiooniline sai rohkem. Maitse eelistused ongi erinevad. Nii et saiade küpsetamist mõlemat moodi kindlasti jätkan.
--------------------------------------------------
Jahuga mässamine jätkus ka täna. Eile tegin saiatainaid, täna tegin pelmeene. Eelmisel nädalavahetusel kevadpühade ajal lubasin, et sel nädalavahetusel teen pelmeene ja ega siis taganeda ei saa.
Kilo hakkliha hulka segasin pool kilo riivitud juustu, viis muna, suure kimbu rohelist sibulat ja ühe suure küüslaugumugula jagu purustatud küüslaugu küüsi. Maitseainetest panin ainult soola ja pipart. Jahutaina tegin ühest pakist pitsapõhjajahust pluss veel korralikust kogusest nisujahust. Lisasin pitsamaitseainet, soola, muna, keefiri ja sõtkusin suure tainapalli. Pelmeenirest abiks, vorpisin kuus restitäit pelmeene. Aga tulid ikka maitsvad küll! Järele jäänud hakklihasegust praadis poeg kotletid.
